Kooli lugu

Kõrgem Usuteaduslik Seminar taasavati 1989. aastal, kohe kui nõukogude Eestis see võimalikuks osutus. Iseseisva Eesti Vabariigi taastamiseni oli veel paar aastat. Siiski ei rajatud seminari päris tühjale kohale. Me kõik seisame oma eelkäijate õlgadel. Isegi õppeasutused.

Eesti Baptisti Jutlustajate Seminar avas uksed kevadel 1922, võttes vastu esimesed õppurid, kelle hulgas oli nii naisi kui mehi. Kooli direktoriks oli rahvusvaheliselt tuntud Adam Podin, kes elas ja töötas baptisti vaimulikuna Keilas. Seal alustaski seminar, olles esimeseks süstemaatilist usuteaduslikku haridust andvaks vabakiriklikuks õppeasutuseks Eestis. 1938. aastal hakkas seminari juhtima magister Osvald Tärk, kes oli hariduse saanud USA-s. Selleks ajaks oli kool – nüüd nimega Eesti Baptisti Usuteaduse Seminar – saanud oma maja Tallinnas.

Kahjuks suleti vaimulikke koolitav õppeasutus 1940. aastal nõukogude ateistliku võimu käsul. Kuid lugu ei kadunud, vaid suunas uut vaimulike ja kaastööliste põlvkonda: inspireeris iseõppimist, julgustas avama poolsalajasi kaugõppekursuseid 1956-1960, motiveeris looma mitteformaalseid õppegruppe ja endistele õppejõududele eksameidki sooritama. Mingis seletamatus lootuses säilitati seminari raamatuid ja protokollikausta Kohila baptisti palvemaja pööningul. 1970. aastate lõpul õnnestus Eestist saata Saksa DV-sse usuteadust õppima kolm pastorit: Peeter Roosimaa, Ermo Jürma ja Joosep Tammo. Neist said hiljem taasavatud seminari õppejõud.

Viimaste, ligi kolmekümne tegevusaasta toetuspunkt on kahtlemata seminari varasem lugu. Kuid seminar ei ammuta jõudu ainult minevikust. Tulevikku vaadates on Kõrgem Usuteaduslik Seminar ehk lühendatult KUS arenenud kogudustega tihedat koostööd tegevaks ja akadeemiliselt arvestatavaks õppeasutuseks. Fookus vabakiriklikule teoloogiale ja identiteedile annab seminarile oma näo. Just seda silmas pidades rikastab KUS Eesti teoloogilist pilti – mõtestades kristlikku elu, jumalateenistust, piiblimõistmist ja suhteid ühiskonnaga vabakiriklikust vaatenurgast. Laienenud on rahvusvaheline koostöö. Ja viimaks – seminari lõpetajad on parimaks tunnistuseks kooli tööst. Ning uued sisseastujad – nemad viivad seminari elu edasi. Lugu jätkub…

Jaga lehte